Kindad käest kinni hoidvale paarile.

Üsna vähe enne jõule võttis minuga ühendust Päkapikk, kel oli vaja ühele armastavale paarile kingikotti kindaid. Et noored käivad ju palju käest kinni, oli parim mõte teha nii, et käed soojas, kuid pihu puudutus vastu teist pihku kaotsi ei läheks...

Kirjatud kindaid olen ju kudunud küll, aga "Armastajapaari labakuid" pole enne ise teinud. Õnneks leidsin Sandnes Garn´i mustrivaramust sobiva mustri ja õpetuse selle juures. Tegemise käigus sai seda veidi endale sobivamaks tuunitud ja tulemusega jäin ise rahule. Loodan, et need, kelle kingikoti sisu eest minuga suhelnud Päkapikk hoolitses, samuti.

Kui ühine suur labak kõrvale jätta, saab kindapaari ka üks kandja harjumuspärasel moel üksi kanda.

Põhilõngaks kasutasin sinise värvina Liann Lõngadest  ostetud sokilõnga, valge mustrilõng on Sandnes Garn´i Perfect, mida Eestis võib küsida maaletooja Woolminti käest. Randmeosa sooniku kudusin 2,5 vardasuurusega, labaosa 3-ga. Vardal oli 12 silmust.

VÖÖKIRJAGA SÕRMIKUD

Seekord said kindamustris kokku Rõngu vöökiri, mille mustri leidsin ammuste aegade naisteajakirja mustrilehelt ning Halliste sukakiri, muster raamatust "Eesti silmuskudumine 1". 

Mustrilehel oli vöökiri vöökirjaks mõeldudki, seepärast tuli tema ringseks kudumiseks veidi vaeva näha. Sai alustatud tööd mõned korrad harutatudki. Sellepärast tuli hetkeks vardad kõrvale panna ja mustri erinevad kordused läbi mõelda ning mõnda salakohta silmuseid juurde kasvatada. Lõpptulemuseks sai mõnusalt pikk ja soe randmeosa, kus värvi annavad kollane ja roheline maavillane ning värviüleminekutega käsitsi värvitud meriinolõng.

Vöökirja mustri jätkuks kudusin käeseljale ja sõrmedele Halliste sukakirja. Sobis silmuste arvult täpselt igale sõrmele jooksma, andes tööle samal ajal seda pitsilisust, mis mulle nii väga meeldib.

Põhilõngaks kasutasin valget kašmiirisisaldusega nö sokilõnga. Loomulikult tuleb ka varbaid hellitada, kuid seda lõnga sokiks kududa tundub mu jaoks natuke raiskamisena... Nii-ii mõnus ja pehme ja luksuslik on ta. 

Kasutatud vardanumber oli 1,75.

Eesti lambavillased säärised.

Ma armastan kvaliteetset pehmet ja mõnusat lõnga kududes sõrmede vahel hoida. Ka on mul eesmärk pakkuda kliendile luksus-kaupa. Sellega seostuks justkui kallis ja siidisegune lõng. Seetõttu pole ma eriti tähelepanu pööranud endistest aegadest kapinurka jäänud meie oma eestimaisele-lambavillasele lõngale. Mõnda aega tagasi ütles üks inimene, et talle väga meeldib "see tavaline villane". Otsisin seepeale unustatud lõngakerad välja ja lõin silmad varrastele. Eesmärgiks kududa säärised.

Silmuste algarvu ja kahandamised arvutasin Dropsi mustrilehelt leitud kootud põlvikute järgi. Alguse tegin ringvarrastega, poole pealt jätkasin sukavarrastega. Soonikusse kudusin kumminiidi, et tagada sääriste püsimise ümber jala ja vältida alla vajumist. Kuna valget värvi kumminiit oli minu poodi mineku päeval just otsa saanud, siis kasutasin halli, sellest ka hallikas triip säärise ülaosas. Muster kombineeritud Haapsalu salli mustritest.

Varasemalt olen kuskilt foorumist lugenud nippi, et juuksepalsam pidavat meie karedat villast lõnga pehmemaks tegema. Otsustasin seekord seda ise katsetada. Pesin viimistledes säärised kõigepealt villasele mõeldud pesuvahendiga ja leotasin seejärel neid palsamivees. Ja see tõesti toimis! No ehk ei saanud mu säärised nii pehmed kui siidiseguse alpakaga kududes, aga siiski. Mulle endale väga meeldivad.

Vanaemade pärand

Käisin mõni aeg tagasi abikaasa tädil külas. Armas 90-aastane vanainimene istus oma lihtsas toas tugitoolis ja kudus. Ja mitte lihtsalt ei kudunud, vaid kudus pitsilist salli! Peale mõnusat kohvitamist ja jutuajamist, sättisime me end oma perega taas minekule. Vanatädi kadus korraks tahatuppa ja tuli tagasi öeldes, et tal mulle väike kingitus: pitssall ja sõrmikud!

Peab tunnistama, et see on üks armsamaid ja kalleimaid kingitusi, mis ma saanud olen. Ehe "lambalõhnaline" maavillane, kõditavalt kare ja väga soe...

Vahelduseks mu tavapärastele imepehmetele ja siidistele alpakavillastele lõngadele lõin ise ka mõned päevad tagasi silmad varrastele "vanaema" lõngast. 

Siit tulevad säärised. Tänuks ammuste aegade mustrite eest, milled ühe koristamise käigus endale õnnestus saada. Ajatu varandus vanaemade varasalvest.

Ajad muutuvad, esiemade oskused ja teadmised elavad edasi. Õnnelik on see, kes oskab seda hinnata ja järgmistele põlvedele edasi kanda.