Väike valge kleidike. En liten hvit kjole.

Väikestel tüdrukutel on tegelikult ju kogu aeg ilusaid asju vaja, eriti armsaid kleidikesi. Ja kui suvine pidupäev ootamas, siis tahaks ju eriline välja näha. Taaskord sai mängitud Haapsalu salli mustritega. 

Småpiker trenger jo fine ting hele tiden, særlig fine kjoler. Det blir aldri nok av dem. Denne hvite kjolen ble strikket til ei lille-jente for å delta i en sommerlig fest. Jeg laget mønster med å leke med de tradisjonelle estiske sjalmønstre fra Haapsalu.

Alläärde kudusin mulle juba armsaks saanud südametega äärepitsi. Nii sobilik ju väiksele preilile.

Nederste kanten ble av hjertemønster, som jeg også har brukt tidligere til barnestrikk.

 Seelikuosa jaoks otsisin mustrit, mida oleks mustri sees seda rikkumata kerge kahandada. Valituks osutus viljapea-kiri. Alumisest pitsist tuttav südameke kordub motiivina ka rinna peal ja poolpikkadel käistel.

Videre var det viktig å finne et mønster som det er både fin og enkel å strikke sammen noen masker iblandt. Det er derfor det ble "Kornhode" mønsteret med vrangstriper :)

Hjertemotivet kan man finne også foran på kjolen samt de halvlange ermene.

Ja otseloomulikult kuulub ju ühe peokleidi juurde ka pidulikkust lisav peapaelake :)

Og selvfølgelig hører jo til en festkjole en pannebånd :)

Lõngaks kasutasin seekord ökoloogilist puuvillast lõnga, mis peaks eriti lapsesõbralik olema, äärepitsi kudusin 3,5 number varrastega, ülejäänud kleidi nr 3-ga. Käiste ja kaela-ava viimistleb lihtne heegeläär.

Garnet jeg brukte er en økobomull, ekstra godt og myk mot barnehud. Pinnene nr 3,5 på nederste kanten og nr 3 ellers. En enkel heklekant rund halsen og ermene.

Ristimistekk / Babyteppet

Möödunud aasta lõpus potsas mu postkasti kiri Norrast, kiideti mu kootud Haapsalu salle ja päriti, et kas oleks võimalik üht beebitekki tellida. Edasi-tagasi kirju vahetades selgus, et tegu polnud mitte tavalise tekikesega vaid vaja justnimelt pidulik-kaunist tekki, mida ristsetel kasutada. Et "langeks kenasti voogavalt koos ristimiskleidi satsidega". Selline oli tulevase vanaema soov.

I slutten av det forrige året ble jeg kontaktet av ei norsk dame som hadde sett mine Haapsalu sjal i et håndarbeidsportal.Hun lurte på om jeg kunne strikke noe liknende for barnebarnet hennes til å bruke i dåpen. Det skulle være noe som er "så pent å tulle babyen godt inn og teppet henger fint dandert rundt den... så vi ser mønster på teppe godt under dåpskjolen..."
 Jeg følte meg meg rett og slett æret til å være bedt til noe sånnt. 

Nüüd siis on see pidulik tekike valmis.

Nå har teppet blitt ferdig og venter på sin store dagen.

Mustri-inspiratsiooni otsisin juba tavapäraselt Haapsalu salli ja räti raamatutest. Ja nagu mulle juba omane, siis kaheksakand ja Kroonprintsi mustrid kõnetasid mind ka seekord kõige sügavamalt.
Mønsteret er inspirert av de gamle Estiske sjalmønstre (skal skrive mere om disse senere). Den stjernen på teppet har blitt brukt ofte som noe som gir styrke og lykke og holder alt det onde unna. 

Lõngaks kasutasin luksuslikku silkpacat (siidi ja alpakat) Malabrigolt. Vardad olid nr. 2,5.
Garnet er luksuriøs silkpaca fra Malabrigo, en blanding av silke og alpaka. Pinner 2,5.

Väikese Printsi tekike

Veidi rohkem kui aasta tagasi kuulsime rõõmusõnumit sõprade lapseootusest. Nende ootusärevusele kaasa elades mõtlesin juba katsikukingi peale. Beebitekike tundus hea mõte. Aga mul on üks "kiiks" - tekk peab õiget pidi lapsel peal olema, st pahempidine pool ei tohi peale jääda... Et sellist olukorda juba eos vältida otsustasin kokku panna mustri, mis oleks "õige" mõlemalt poolt :) Mis sobiks selleks paremini kui mäng parem- ja pahempidiste silmustega. Ja et asi veidigi pitsilisem oleks, siis ikka näpuotsaga õhksilmuseid ka sisse. Ainult natukene seekord, sest oodatud pisikesele Printsile väga õhuline ja pitsiline ka ju ei sobiks... See-eest sobis inspiratsiooniks  vägagi hästi Haapsalu salli Kroonprintsi muster, mille rombid ma diagonaalsete viklite vahele sobitasin. Kaheksakand teki keskel kannab aga kogu oma head ja kaitsvat väge, mida ta läbi aegade Eesti mehepoegadele jaganud on.

Ootamatuks üllatuseks ja rõõmuks jäin selle tekikesega silma ka ajakirja Käsitöö toimetajale, kes palus luba teki avaldamiseks. Mis mul selle vastu sai olla. Et ma esimest tekki kududes ei taibanud mustrit korralikult kirja panna, siis tuli see töö nüüd ette võtta. Mustri leiab nüüdseks ajakirja "Käsitöö" talvenumbrist. Lisaks on võimalik vaadata YouTubest õpetust diagonaalsetest viklitest ja pahempidistest kokkuvõtmistest. 

Tehnilistest andmetest veel niipalju, et vardad olid 3,5 ja lõngaks kasutasin Dropsi CottonMerinot.  Sellest sai parajalt soe ja pehme teki, mida kevadest sügiseni õuejalutuskäikude ajal kärus kasutada. 

Kindad käest kinni hoidvale paarile.

Üsna vähe enne jõule võttis minuga ühendust Päkapikk, kel oli vaja ühele armastavale paarile kingikotti kindaid. Et noored käivad ju palju käest kinni, oli parim mõte teha nii, et käed soojas, kuid pihu puudutus vastu teist pihku kaotsi ei läheks...

Kirjatud kindaid olen ju kudunud küll, aga "Armastajapaari labakuid" pole enne ise teinud. Õnneks leidsin Sandnes Garn´i mustrivaramust sobiva mustri ja õpetuse selle juures. Tegemise käigus sai seda veidi endale sobivamaks tuunitud ja tulemusega jäin ise rahule. Loodan, et need, kelle kingikoti sisu eest minuga suhelnud Päkapikk hoolitses, samuti.

Kui ühine suur labak kõrvale jätta, saab kindapaari ka üks kandja harjumuspärasel moel üksi kanda.

Põhilõngaks kasutasin sinise värvina Liann Lõngadest  ostetud sokilõnga, valge mustrilõng on Sandnes Garn´i Perfect, mida Eestis võib küsida maaletooja Woolminti käest. Randmeosa sooniku kudusin 2,5 vardasuurusega, labaosa 3-ga. Vardal oli 12 silmust.

VÖÖKIRJAGA SÕRMIKUD

Seekord said kindamustris kokku Rõngu vöökiri, mille mustri leidsin ammuste aegade naisteajakirja mustrilehelt ning Halliste sukakiri, muster raamatust "Eesti silmuskudumine 1". 

Mustrilehel oli vöökiri vöökirjaks mõeldudki, seepärast tuli tema ringseks kudumiseks veidi vaeva näha. Sai alustatud tööd mõned korrad harutatudki. Sellepärast tuli hetkeks vardad kõrvale panna ja mustri erinevad kordused läbi mõelda ning mõnda salakohta silmuseid juurde kasvatada. Lõpptulemuseks sai mõnusalt pikk ja soe randmeosa, kus värvi annavad kollane ja roheline maavillane ning värviüleminekutega käsitsi värvitud meriinolõng.

Vöökirja mustri jätkuks kudusin käeseljale ja sõrmedele Halliste sukakirja. Sobis silmuste arvult täpselt igale sõrmele jooksma, andes tööle samal ajal seda pitsilisust, mis mulle nii väga meeldib.

Põhilõngaks kasutasin valget kašmiirisisaldusega nö sokilõnga. Loomulikult tuleb ka varbaid hellitada, kuid seda lõnga sokiks kududa tundub mu jaoks natuke raiskamisena... Nii-ii mõnus ja pehme ja luksuslik on ta. 

Kasutatud vardanumber oli 1,75.

Eesti lambavillased säärised.

Ma armastan kvaliteetset pehmet ja mõnusat lõnga kududes sõrmede vahel hoida. Ka on mul eesmärk pakkuda kliendile luksus-kaupa. Sellega seostuks justkui kallis ja siidisegune lõng. Seetõttu pole ma eriti tähelepanu pööranud endistest aegadest kapinurka jäänud meie oma eestimaisele-lambavillasele lõngale. Mõnda aega tagasi ütles üks inimene, et talle väga meeldib "see tavaline villane". Otsisin seepeale unustatud lõngakerad välja ja lõin silmad varrastele. Eesmärgiks kududa säärised.

Silmuste algarvu ja kahandamised arvutasin Dropsi mustrilehelt leitud kootud põlvikute järgi. Alguse tegin ringvarrastega, poole pealt jätkasin sukavarrastega. Soonikusse kudusin kumminiidi, et tagada sääriste püsimise ümber jala ja vältida alla vajumist. Kuna valget värvi kumminiit oli minu poodi mineku päeval just otsa saanud, siis kasutasin halli, sellest ka hallikas triip säärise ülaosas. Muster kombineeritud Haapsalu salli mustritest.

Varasemalt olen kuskilt foorumist lugenud nippi, et juuksepalsam pidavat meie karedat villast lõnga pehmemaks tegema. Otsustasin seekord seda ise katsetada. Pesin viimistledes säärised kõigepealt villasele mõeldud pesuvahendiga ja leotasin seejärel neid palsamivees. Ja see tõesti toimis! No ehk ei saanud mu säärised nii pehmed kui siidiseguse alpakaga kududes, aga siiski. Mulle endale väga meeldivad.

Vanaemade pärand

Käisin mõni aeg tagasi abikaasa tädil külas. Armas 90-aastane vanainimene istus oma lihtsas toas tugitoolis ja kudus. Ja mitte lihtsalt ei kudunud, vaid kudus pitsilist salli! Peale mõnusat kohvitamist ja jutuajamist, sättisime me end oma perega taas minekule. Vanatädi kadus korraks tahatuppa ja tuli tagasi öeldes, et tal mulle väike kingitus: pitssall ja sõrmikud!

Peab tunnistama, et see on üks armsamaid ja kalleimaid kingitusi, mis ma saanud olen. Ehe "lambalõhnaline" maavillane, kõditavalt kare ja väga soe...

Vahelduseks mu tavapärastele imepehmetele ja siidistele alpakavillastele lõngadele lõin ise ka mõned päevad tagasi silmad varrastele "vanaema" lõngast. 

Siit tulevad säärised. Tänuks ammuste aegade mustrite eest, milled ühe koristamise käigus endale õnnestus saada. Ajatu varandus vanaemade varasalvest.

Ajad muutuvad, esiemade oskused ja teadmised elavad edasi. Õnnelik on see, kes oskab seda hinnata ja järgmistele põlvedele edasi kanda.